Haridustehnoloogiliste ainete lõppseminar

Meie viimaseks ülesandeks oli teha postitus koos Marelle, Irina ja Estriga.

Sisuline kokkuvõte

• Meenutaga haridustehnoloogilistes ainetes sügissemestri jooksul tehtut ning tooge välja iga aine kõige õnnestunum(ad) kogemus(ed) (ülesanne/lahendus/päev vm). Põhjendage

IKT-põhiste õppemängude aine raames oli meil võimalus Tallinna Ülikoolis kasutada interaktiivset lauda ning -tahvlit. Kus saime ise luua mitmeid erinevaid mänge. Laua kasutamine oli eriti huvitav, kuna sellist asja ei olnud me varem näinud ega sellega tegelenud. Huvitav oli ka QR-koodi kasutamise ja loomise kogemus. Varem ei olnud me ka sellega keegi kokku puutunud ega teanud, mida kõike selle taha peita saab.

Veebipõhised õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud aines oli huvitavaks e-kursused ning sotsiaalmeedia kaardistused. E-kursused – leidsime palju erinevaid e-kursuseid mida ise läbida ning nüüd oskame neid ise ka premini otsida. Sotsiaalmeedia kaardistus – hea piltlik lahendus, millegi kokkuvõtteks ning analüüsiks.

Multimeediumi ja animatsioonide loomine ning kasutamine lasteaia protsessis – selles aines oli kõige põnevamaks asjaks kindlasti animatsioonide loomine, mis oli kõigi jaoks uudne ning huvitav kogemus (ka need, kes olid varasemalt animatsiooni juba loonud, said nüüd mõne teise animatsiooni loomist katsetada).

Haridustehnoloogi praktika aines – Konkreetselt minu jaoks oli väga hea kogemus õpetaja tegevuse vaatlemine ning praktika üldse. Kuna minu juhendajaks oli õpetaja, kes oli samas ka lasteaia IT tugisik, olid tema teadmised selles valdkonnas väga suured ning minu ideede ning huvitavate mõtete pagas suurenes väga. Ülejäänud rühmakaaslaste kõige huvitavamaks kogemuseks oli lastega video loomine.

• Haridustehnoloogiliste ainete kõige negatiivsem(ad) kogemus(ed) (ülesanne/lahendus/päev vm). Põhjendage (ei pea olema iga aine kohta, aga võib).

Veebipõhised õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud aines oli osadel meie rühma liikmetel negatiivne kogemus teiste õpetajate küsitlemisel lasteaias, kuna õpetajad ei olnud aktiivsed vastajad.

Haridustehnoloogi praktika aines oli negatiivseks kogemuseks see, et õpetajad on igasuguste IKT’ga seonduvaga väga negatiivselt meelestatud ning passiivsed. Samuti oli probleemiks ka vahendite puudus lasteaias.

IKT-põhiste õppemängude ning multimeediumi ja animatsioonide loomise aines meil negatiivseid kogemusi ei esinenud.

• Valige välja kaks praktilist lahendust (videod, animatsioon, lastega tehtud film, õppemäng vm), mida tahate meiega täna jagada. Põhjendage. NB! Kui olete oma lahenduse valinud, kirjutage see seinale SIIN – sama lahendust 2 rühma valida ei saa.

Pixilatsioon – Kuna see oli huvitav ja uudne kogemus kõigi meie jaoks

Lastega tehtud video – Valisime seetõttu, kuna peale Estri, kes video ise lastega tegi, ei teadnud keegi mis asi on diaprojektor (ei osanud seda isegi kirjutada :D)

Õppekorralduslik tagasiside

• IKT-põhised õppemängud (kontaktpäevi rohkem) VS Õpikeskkonnad (e-õpet rohkem) – plussid-miinused

IKT-põhiste õppemängudes oli kontaktunde palju rohkem, mis oli ka väga kasulik ning vajalik. Kohapeal sai palju üheskoos tegutseda, mõelda ning katsetada ning seevastu ei pidanud nii palju kodus üksi pusima.

Õpikeskkonnas – oli e-õpet rohkem, ning kohalkäimist vähem. Selles aines oli individuaalne lähenemine üsna hea ja asjakohalik, kuna need ülesanded ei olnud niivõrd rasked, et nende mitte iseseisvalt hakkama saada.

• Multimeedium (intensiivkursus 1 nädala jooksul) – plussid-miinuse

Plussiks oli see, et nõrgemad said õppida läbi rühmatööde. Tugevamad, kes asja juba paremini oskasid, aitasid ka kaaslasi vajadusel hädast välja. Aine oli huvitav ja kasulik, kuna sai väga palju erinevaid kogemusi programme kasutades (helitöötlus, pilditöötlus, videotöötlus jne). Intensiivkursus 1 nädala jooksul oli hea, kuna õpilasena oli hea süveneda ainult ühte ainesse ning teemasse korraga ning mõte ei läinud sassi.

• Praktika – praktikapäevad õppeperioodil VS pikk (järjestikune) praktika – plussid-miinused

Järjestikune pikk praktika on päevaõppijate arvates parem, kuna õppeperioodil on lisaks veel palju teisigi ained, millega samaaegselt tegeleda tuleb. Kaugõppijatel oli hea oma töökohas praktikat läbi viia.

• Ainekursuste omavaheline sidumine – üks ülesanne mitmes aines – plussid-miinused

Miinuseks on see, et blogid olid eraldi ning viitamise leidmine töödele läks väga segaseks.  Plussiks on see, et meile endile jääb nüüd läbi tehtud tegevustega ning nende pikkade kirjeldustega blogi, kus on kõik asjad koos ning kust kohast me iga tehtud tegevusi ning asju saame otsida. Blogi on tulevikuks meile heaks materjaliks!

Mida teha tulevikus teisiti? Kõik mõtted ja soovitused on teretulnud!

Kõikidest ainetest võiks teha ühe blogi ning uutest ülesannetest võiks teated tulla ka näiteks gmaili, sest ülesandeid ei osanud kunagi oodata, millal nad välja tulevad. Seega läks tihtipeale ülesande tegemisega väga kiireks.

Haridustehnoloogiliste ainete lõppseminar

Haridustehnoloogiliste ainete analüüs

Ülesanne

IKT põhised õppemängud:

Eesmärgiks oli  proovida luua mõni õppemäng ja saada teadmisi ja kogemusi IKT - põhistest õppemängudest.
Olen selle eesmärgi täitnud ja lisaks sellele olen leidnud erinevaid veebipõhiseid õppemänge  mida saab kasutada oma töös ning olen ka soovitanud oma rühma lastevanematele mõningaid veebipõhiseid õppemänge. Kuna meie lasteaias üldse ei kasuta õpetajad veebipõhiseid õppemänge siis olen soovitanud seda ka õpetajatele. Probleemiks on ikka see et vahendeid ei ole piisavalt ja mulle tundub, et õpetajad ei ole huvitatud.

Muidugi seda kuidas õppemängu lõimida teiste ainetega tuleb minul  veel õppida.

Väga põnev oli kui me ise pidime Active Tabeliga mängu tegema, sest sellist lauda nägin mina esimest korda. Lasteaias oleks see väga hea vahend.  

Multimeediumi ja animatsioonide loomine:

Aine oli huvitav. Nädal möödus väga kiiresti ja väga palju erinevaid asju tuli teha. Pilditöötluse proovisin ma juba ära ja tegin oma rühma jõulupeo kuulutuse. Kasutasin selleks programmi pixlr.com. Olin ka jõudnud juba unustada aga pika pusimise peale sai kuulutus valmis. Väga hea oli teada milliseid pilte kasutada ja kust pilte leida. Programme oli rohkem aga mulle meeldis just see.

Järgmiseks oli video töötlemine, kus proovisime teha juhendit. Seda tegime programmiga screencast-o-matic.com. Tegime ka oma grupi kolme minuti video selle programmiga ja hiljem sai lisatud tekst.

Video ja heli õppeprotsessis:

Rohkem sain teada Movie Makerist ja helitöötlusprogrammist Audacity.

Haridustehnoloogi praktika:

1.Õppija õppimise ja loomingulisuse toetamine ning innustamine.

Arvan et oskan õppijaid toetada paremini kui enne

2. Digiajastu õpikogemuste ja hindamise kujundamine ning arendamine. 

Julgen kasutada õppetöös digitaalseid vahendeid ja erinevaid veebikeskkondi.

3. Töö- ja õppeprotsesside kujundamine digiajastul. 

Tegelen enesetäiendamisega, digikeskkoonnas suhtlesin ma juba eelnevalt e-posti vahendusel, kogun ja süstematiseerin oma erialaseid materjale.

4. Digitaalseks kodanikuks olemise toetamine ja vastutus.

Õpetan kasutama arvutit ohutult ja püüan silma peal hoida viisakal käitumisel internetis. 

5. Tööalasesse arengusse ja eestvedamisse panustamine. 

Kasutan interneti otsingusüsteeme ja erinevaid veebipõhiseid infoallikaid, et leida oma valdkonnas ajakohaseid uuringuid.
 Kirjeldan digiajastuga seonduvaid eesmärke ja tegevusi oma organisatsiooni/õppeaine arengu kontekstis. 

Olen õppinud palju uut juurde ja saanud teada milles seisneb haridustehnoloogi töö. Selles aines on olnud väga palju iseseisvaid töid.

 Haridustehnoloogiliste ainete analüüs

Lapsed ja tehnoloogia - video valmimine ja analüüs

Ettevalmistus video salvestamiseks mõne  tehnika vahendiga.

1. Vahendi otsimine video tarbeks

2. Vahend video salvestamiseks

3. Vestlus lastevanematega ja loa saamine  laste filmimiseks.

4. Laadisin aku täis ja kontrollisin tema töötamist

5. Otsisin välja ruumi kus võiks filmimise läbi viia

6. Palusin abi kolleegilt, et see hoiaks neil lastel silma peal kuni ma olen teistega filmimas.


Lapsed ja tehnoloogia - video ettevalmistus


Valisin video tegemiseks kohal olnud rühma lastest välja neli kõige jutukamat, kuid lõpuks siiski jäi neid ainult kolm.

Läksime lastega eraldi ruumi, et videod teha. Kuna tegime grupi intervjuu, siis kõigepealt tegime selgeks reeglid, et räägime kordamööda.  Selgitasin lastele ülesannet ja näitasin lastele vahendit milleks oli   projektor. Kõik sujus suurepäraselt. Fimisin oma  nutitelefoniga. Lapsed uurisid ja pakkusid igasuguseid asju mida sellega teha võiks. Filmimine möödus rahulikult, kuigi vestlesid lõpuks ainult kaks last.

Filmimine tehtud lubasin lastele rühmaruumis näidata, kuidas see masin töötab.  Ise ma polnud ka varem selle masinaga kokku puutunud, siis nüüd avastasime seda koos, kuidas see töötab.
Lõpuks kui juhtmed ühendatud ja pilt seinale tuli said lapsed vaadata multikat.
Lapsed oli väga põnevil ja järgmisel hommikul rühmas soovisid nad kohe jälle multikat vaatama hakata.

Movie Makeriga tegin ainult juurde alguse ja lõpetava lehe. Video siin.
Lapsed ja tehnoloogia - video valmimine ja analüüs

Multimeediumis ja animatsioonides tehtud ülesanded

Ülesanne

pildid ja piltide töötlemine;

pildi analüüs õppeprotsessis;

videod ja video töötlemine; (Meie koolimaja)

õpikeskkondade video loomise protsess (montaaž);

heli loomine ja töötlemine;

Selle ülesande juures tuli meil ilma helita videole luua taustamuusika olenevalt sellest milliseid emotsioone see klipp meis tekitas. Multimeediumis ja animatsioonides tehtud ülesanded

Õppetegevus IKT vahendiga

Minu tegevus:

Saabuvad jõulud

Vanuserühm: 4 - 5 aastased

Valdkond: keel ja kõne, muusika, matemaatika

Eesmärk: * Laps teab jõulupühadega seotud mõisteid: jõuluvana, päkapikk, kingitused;
                * Laps tunneb kuuske, teab, et kuusk kasvab metsas ja jõuludeks tuuakse tuppa.
                * Laps oskab rühmitada esemeid vastavalt värvile.
                * Laps oskab lohistada hiire abil esemed õigetesse  kastidesse.

Sisu: rahulik jõulueelne tund jõulude sümbolite meenutamiseks

Vahendid: päkapiku kostüüm, jõuludega seotud pildid, raamat,  IKT- vahend ja  mäng värvuste tundmine.


Tegevus:
1. Õpetaja on ennast päkapikuks riietanud. Lapsed istuvad ringis. Õpetaja küsib, keda ta täna kujutab. Mille järgi tunnevad lapsed ära päkapiku? (punane müts, habe, punane jakk).
Õpetaja räägib, et päkapikud aitavad looduses metsloomi ja jõulude ajal toovad headele lastele kingitusi.
 2. Päkapikk loeb raamatust lastele väikese jutukese jõuluvanast ja jõulukommetest. Koos vesteldakse ja vaadatakse pilte (kingitused, jõulukuusk).

3. Päkapikul on väike kuuseke ja ehted ja ta palub, et lapsed koos temaga selle ära ehiks.
4. Seejärel üheskoos ringis liikudes lauldakse kuusekese laulu.
5. Päkapikk tänab lapsi ja soovib neile kauneid pühi.
6. Lapsed liiguvad arvuti taha ja mängivad värvide mängu, lohistades erinevat värvi esemet õigetesse kastidesse.
http://www.sheppardsoftware.com/preschool/colors/colorgame.htm


Analüüs:
Lapsed olid väga aktiivsed ja osalesid meeleldi tegevustes.  Mänguks arvuti taga oli meil kasutusel õnneks kolm arvutit (üks lauaarvuti ja kaks sülearvutit). Lapsi ei olnud rühmas küll väga palju,  kuid ikkagi see ootamine arvuti taha oli neile väga keeruline. Õnneks oli õpetaja ka välja otsinud igaks juhuks päkapiku pildi ja tuligi minna seda vahepeal paljundama. Nüüd need lapsed kes ei saanud kohe arvuti taha  värvisid nii kaua päkapikku. Mõnel lapsel kulus mängu peale rohkem aega, sest päris kõik ei saanud kohe aru kuidas see hiirega lohistamine käib, aga natuke aega harjutatud hakkas asi juba sujuma ja kõik õnnestus.
Õppetegevus IKT vahendigaKogu tegevusega võib rahule jääda, aga järgmiseks korraks tuleb koheselt nendele lastele kes ei pääse arvuti taha midagi muud välja mõelda.

IKT vahendiga õppetegevuse vaatlus

Õppetegevus:

Metsloomad talvel

 

4-5 aastased

Valdkond: keel ja kõne, mina ja keskkond

Meetod: kõnelemine, kuulamine, vaatlemine, praktiline tegevus

Sisu: metsloomade tegevus talvel, talveuni

Vahendid: talvise metsa makett, väikesed mänguloomad (hunt, rebane, karu, jänes, siil, uss) vastavalt laste arvule, lauaarvuti, kaks sülearvutit.

Töö käik:

1. Lapsed istuvad ringis. Õpetaja loeb kirjanduspala.
2. Õpetaja arutleb koos lastega

* millega tegelesid kirjanduspalas hunt, rebane ja jänes; (otsisid toitu)   

*  millest toituvad kirjanduspalas nimetatud loomad hunt, jänes, rebane, karu;

*  miks karu talvel magab;

*  kes veel talvel magavad? (rästik, siil)

Õpetaja näitab lastele loomi. Õpetajal on kujundatud maketile talvine maastik ja selle kõrval kotike väikeste   metsloomadega. Üksteise järel võtavad lapsed kotikesest looma ja asetavad selle maketile vastavalt looma talvisele tegevusele - kas metsa alla jooksma või sobivasse kohta magama.

Tähelepanumäng „Vigurjutt“. Loo tegelasteks on loomad, kellest eelpool räägiti. Õpetaja jutustab omaloomingulise jutu. „Jalutasin ilusal talvepäeval metsas. Põõsa taga istus jänes. Mööda teed vudis siil… „ Laste ülesandeks on viga märgata ja parandada.Viga oligi see, et „Siili ei ole võimalik talvel metsas jooksmas näha, sest ta teeb talveuinakut.“

Järgmiseks oli valmistatud mäng http://learningapps.org/display?v=ptmexsou101 mida lapsed said mängida ja kinnistada teadmisi talvel magavatest loomadest.

Analüüs:
Aitasin õpetajat vajalike vahendite leidmisel, muretsesin lisaks lauaarvutile ka sülearvutid ning  koostasin lihtsa mängu learninapps-is. Lapsed said suurepäraselt hakkama. Hiirega loomade lohistamise õigesse kasti  said lapse päris ruttu selgeks, kuna alguses vajutasid lapsed lihtsalt looma pildile siis läks pilt hoopis suureks ja mõni laps ehmatas, et mis nüüd juhtus. Aga juhenamisel said kõik kenasti hakkama.  Lasteaias ei kasutata üldse IKT põhiseid õppemänge, seega ei olnud õpetaja eriti vaimustuses, sellest et tuua tegevusse ka IKT vahend. Kuid  tegevuse lõpuks oli ta rahul.

 IKT vahendiga õppetegevuse vaatlus

IKT-põhiste õppetegevuse analüüs

Analüüs

Lapsed tegeutsesid tegevuses aktiivselt kaasa. Kui jõudis kätte hetk kus nad said ise proovida ja kinnistada oma teadmisi arvutis valmistatud õppemänguga, tekkis väike rüselemine. Kuna arvuteid oli ainult üks ja see minu isiklik siis kõik tahtsid ikka korraga proovida. Mängu tutvustamisest täiesti piisas ja juba said lapsed kellel lugemine selge mänguga edukalt hakkama. Lapsed olid kahe kaupa arvuti juures. Paari olid pandud need lapsed kellest üks oskas lugeda ja teisel ei olnud lugemisoskus kõige parem. Need lapsed kes pidid ootama mängu mängimist said nii kaua teha töölehte ja  joonistasid oma töölehel olevale kukele puuduvad osad ja siis vahetasime kuni kõik said mängu korra proovida.
Muidugi oli ajakulu seoses sellega suur, et lapsed said ühe arvuti taga mängida. Õnneks ei olnud mäng väga pikk ja mitte üldsegi keeruline ning mängimine sujus.
Nüüd   sai ka lasteaia direktor  aru interneti vajalikkusest rühmaruumis, kus siis lastega oleks võimalik huvitavaid tegevusi läbi viia. IKT-põhiste õppetegevuste analüüs